Sisaki lahing

See artikkel vajab toimetamist. (Veebruar 2022) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Artiklis puuduvad viited. (Veebruar 2022) Palun aita artiklit täiendada, lisades sobivaid viiteid.

Sisaki lahing
Osa "Pikk sõda" Saja-aastane Horvaatia–Osmanite sõda
Kristlased Sisaki ees, Horvaatia AD 1593 (Hieronymus Oerteli raamatust, Nürnberg 1665)
Toimumisaeg	22. juuni 1593
Toimumiskoht	Sisak, Horvaatia kuningriik Habsburgide monarhia 45° 28′ 14″ N, 16° 23′ 10″ E
Tulemus	Habsburgide võit Pika Türgi sõja puhkemine
Osalised
Osmanite riik Osmanite Bosnia Habsburgide monarhia Horvaatia kuningriik Austria ertshertsogkond Steiermargi hertsogkond Kraini hertsogkond
Väejuhid või liidrid
gazi Telli Hasan Paşa † sultanzade Herseki Mehmed Bey † Pakrac-Cernica Džafer Bey † Zvorniki Arnaud Memi Bey † Požega Ramazan Bey † Klis-Livno Opardi Bey † Orahovaci Sinan Bey † Lika Ibrahim Bey Ruprecht von Eggenberg Tamás Erdődy Andreas von Auersperg Matija Fintić † Blaž Đurak
Jõudude suurus
12 000–16 000 4300–5800 300–800 Sisaki kaitsjat 4000–5000 ratsa- ja jalaväe tugevdused
Kaotused
8000 hukkus või uppus 50–500

Sisaki lahing peeti 22. juunil 1593 Osmanite Bosnia vägede ja Habsburgide maadelt, peamiselt Horvaatia kuningriigist ja Sise-Austriast pärit kristlaste ühendarmee vahel. Lahing toimus Kesk-Horvaatias Sisakis Sava ja Kupa jõe ühinemiskohas kristliku Euroopa ja Osmanite riigi vahelisel piirialal.

Aastatel 1591–1593 üritas Osmanite Bosnia sõjaväekuberner beilerbei Telli Hasan Paşa kaks korda vallutada Sisaki kindlust, garnisoniga linnust, mida Habsburgid Horvaatias sõjaväestatud piiriala osana pidasid. 1592. aastal pärast seda, kui keiserlik Bihaći võtmekindlus türklaste kätte langes, seisis Horvaatia peamise linna Zagrebi ees ainult Sisak. Paavst Clemens VIII kutsus üles astuma Osmanite-vastasesse kristlaste liitu ja Sabor värbas ennetuseks umbes 5000 elukutselisest sõdurist koosneva väe.

15. juunil 1593 piirasid Sisakit taas Bosnia paša ja tema gazi-sõdalased. Sisaki garnisoni juhatasid Blaž Đurak ja Matija Fintić, mõlemad Zagrebi piiskopkonna horvaadid. Habsburgide abiarmee Steiermargi kindrali Ruprecht von Eggenbergi ülemjuhatuse all koguti kiiresti piiramise katkestamiseks. Horvaatia vägesid juhatas Horvaatia ban Tamás Erdődy, samas kui Kraini ja Kärnteni hertsogkondade peavägesid juhatas Horvaatia sõjaväestatud piiriala komandör Andreas von Auersperg, tuntud kui "Kraini Achilleus".

22. juunil alustas Austria-Horvaatia abiarmee üllatusrünnakut piiramisvägedele, samal ajal väljus garnison kindlusest, et rünnakuga ühineda, millele järgnenud lahing lõppes Bosnia Osmanite armeele hävitava kaotusega, kus Hasan Paşa tapeti ja peaaegu kogu tema armee pühiti minema. Sisaki lahingut peetakse Habsburgide ja Osmanite vahel aastatel 1593–1606 möllanud Pika sõja alguse peamiseks katalüsaatoriks.